Monday, June 13, 2011

Imed

Okei, viimasest postitusest on ikka päris palju möödas ning lõpuks tekkis aeg, kus saan siia mingit teksti lükata!
Mõtlesin, et räägin mõnest imest, mis minu elus juhtunud on. Mitte sellepärast, et kuidagi kelkida või et mul millegist muust rääkida pole, vaid sellepärast, et see on suur osa minu elust ja see näitab seda, et Jumal on äge:)

Juuni 2003
Sel ajal me Joeliga käisime (üüü) ja meil oli suur igatsus kihluda ja siis lõpuks kunagi abielluda ja bla bla bla....Kuid kahjuks oli meil puudu selline üsna vajalik asi nagu raha! Olime koos palvetanud sellepärast, et Jumal kuidagi aitaks meid rahaliselt. Oligi siis üks ilus pühapäevane päev. Kohila koguduses oli teenistus just läbi saanud ning pastor oli meie eest palvetanud, et Jumal aitaks meid rahaliselt, et me saaks varsti abielluda. Ta ütles meile, et me lihtsalt usaldaks selle olukorra Jumala kätte. Kirikust välja astudes tuli meie juurde 1 tuttav, kes ulatas meile lampi mingi ümbriku. Ta ütles, et me avaks selle autos. Nii me tegimegi ning üllatuseks leidsime sealt sees 10 000 eesti krooni. See oli suur ime meie jaoks, kuna just palvetasime, et Jumal aitaks meid rahaliselt ja see tüüp, kes meile raha andis, ei teanud sellest midagi. Tema tundis lihtsalt südames, et peab meile selle raha kinkima. Saimegi kihluda (17.juulil 2003) ning hakkasime vaikselt ka pulmadeks ettevalmistusi tegema. Raha nappis aga ikkagist. Palvetasime endiselt, et Jumal aitaks meid kuidagi. Ning kui tavaliselt on suvel IT firmades vähe tööd ja raha ei tule väga palju sisse (Joelil on oma väike IT firma), siis naljakal kombel oli 2003 aasta augusti kuu Joeli firmas üli kasumirikas. See oli ime, kuna tal polnud kunagi firma ajaloo jooksul rahaliselt nii head kuud olnud! Ja see tähendas raha:) Saimegi juba paari kuu pärast (27. septembril 2003) abielluda ja seda kõike tänu Jumalale!

Juuli 2006

Olime Seikluslaagris ning parasjagu oli toimumas selline asi nagu palveöö - noored läksid vahetustega terve öö jooksul lõkke äärde, et üksteise eest, Eestimaa eest ja igast asjade eest palvetada. Olin seal mingite tüdrukutega ja siis 1 tüdruk ütles, et tal pea jubedalt lõhub. Tal polnud pea juba aasta aega valutanud. Nimelt aasta aega tagasi tervenes ta ka ime läbi puukentsefaliidist - ta oli suremas ja tema eest palvetati ning ta sai sellest hirmsast haigusest terveks. Kuid see tüdruk ütles, et nüüd on tal järsku samasugune peavalu, nagu tal oli siis, kui tal puukentsefaliit oli. Ma otsustasin siis selle tervenemise värgi esimest korda ära proovida. Piiblis on nimelt öeldud, et kui te panete üksteise peale käed ja palvetate teineteise eest, siis te võite terveks saada! Nii ma tegingi. Panin talle käed peale ja palvetasin, et Jumal selle peavalu ära võtaks. Momentaalselt oli see kadunud!:) Nägin esimest korda elus, et Jumal võib ka minu kaudu teisi tervendada ja see oli väga awesome:)

Juuli 2007
Jällegi Seikluslaager:) Mina seda pealt ei näinud aga Joel ja paljud teised nägid. Nimelt laager oli lõppemas ja vaja oli ära põletada igasugune risu, mis laagrist järgi oli jäänud. Poisid põletasid seda suhteliselt mere lähedal aga seal ümber olid kõrged männipuud. Ilm oli kuiv ja suht tuuline. Lõpuks hakkasid leegid puulatvadesse jõudma ning 1 poiss Tommi oli seal juures. Tüüp otsustas, et palvetab, et Jumal tuule suunda muudaks, et need männid põlema ei läheks, ning et mingit tulekahju ei tuleks. Mõne minuti pärast, kui Joel sinna lõkke juurde läks, nägi ta, et tuule suund oligi totaalselt muutunud. Kui enne oli ühtlane tuulesuund nii, et leegid olid koguaeg puude latvades, siis nüüd oli see vastassuunas, et ükski leek ei puutunud männipuid. See oli ime, sest muidu oleks võinud see mets seal põlema minna!

September 2007
Meil oli tulemas IV pulmaaastapäev ning Eestis oli just külas lahe bänd USAst nimega Special Delivery. Hängisime nendega ning korraldasime Kohilas ja mujal Eestis Vali Vabadus tuuri. Kuid enda sees unistasime koguaeg, et võiks midagi ägedat teha pulmaaastapäeval. Jällegi olid rahad suht otsas ning mõlesime, et ei saagi midagi eriti siis teha. Polnud raha, et välja söömagi minna. Siis järsku, meie pulmaaastapäeva eelsel päeval kinkis see bänd meile 1000 krooni ning soovisid meile ilusat aastapäeva:) See oli veits lahe, sest nad ei teanud midagi sellest, et meil raha pole! Saimegi mõnusalt oma tähtpäeva pidada ja ilusasse restorani sööma minna. Jumal ikka täiega hoolitseb meie eest:)

Oktoober 2009
Olin 24-ndat nädalat rase ning ma polnud üle poole päevast beebi liigutusi enda kõhus tundud. Arst rääkis, et kui pool päeva ei tunne beebit kõhus liigutamas, siis on midagi valesti, siis võib midagi ohtlikku olla! Panin siis käed enda kõhu peale ja palvetasin. Palusin, et Jumal hoiaks teda ja et laps hakkaks kohe liigutama ning et ma saaks rahulik olla, et temaga on kõik korras. Sekundi pealt sain päris kõvad hoobid vastu kõhtu - ta hakkas kohe liigutama ning sain jälle rahulik olla:)

September 2010
1 päev nägin sõbrannat Kohila peal ja rääkisime niisama juttu. Ta rääkis, et neil peres raske....pole varsti enam raha, et süüagi koju osta. Siis pani Jumal mulle südamesse, et ma peaks oma rahakoti vahelt andma talle ära oma sünnaks saadud raha. See oli 450 krooni. Oleksin selle eest muidu arvatavasti paari teksaseid ostnud aga see rõõm, mis ma andes sain, oli palju väärtuslikum, kui need teksased. Igatahes paar päeva läks mööda ja ma olin ikka veel nii õnnelik sellest andmise loost, kui helistas mulle mu onu, kellega ma tavaliselt üldse ei suhtle. Ta ütles, et tahavad meile külla tulla oma naise ja pojaga. Ma siis mõtlesin, et imelik, pole aastaid suheldnud, et võib ju kah....Nad tulidki külla ja tõid Emilyle kingitusi ja tordi ja ulatasid ka ümbriku. Nad ütlesid, et seal on mulle sünnakaart. Hiljem kui nad ära olid läinud, avasi selle ja seal oli 2000 krooni sees. Ma vahtisin seda ümbrikku suu ammuli päris pikalt. Esiteks, miks peaks keegi mulle kinkima 2000.- (suht suur summa mingi lambise sünna puhul - polnud isegi juubelit) ja teiseks, me ei suhtle onuga peaaegu et üldse! See näitas mulle aga seda, et kui mina anna teistele, siis Jumal õnnistab mind mitmekordselt tagasi! See ei peaks olema meie motiiv, et nüüd hakkamegi Jumalaga äri ajama:), et kui anname kellegile 1 euro, siis saame paari päeva pärast kusagilt vastu 5 eurot. Kui meie siirast südamest tahame teistele head ja anname neile kas siis raha, oma aega, naeratusi, süüa, komplimente, hoolimist, siis Jumal õnnistab meid mitmekordselt tagasi selle eest. Olen seda oma elus palju näinud!

Imesid minu elus on olnud veel kuid ei jaksa neid rohkem siia trükkida. Igatahes elu on põnev:)
Ciao

Tuesday, May 3, 2011

Saame tuttavaks!

Tereeee:)
Mina olen Veronika. 19 aastat oma elust olen elanud sellises uipos kohas nagu Kiisa:) Lapsepõlv oli seiklusterohke ja enamus mu sõbrad olid poisid. 1 Kiisa tüdruk (kellest hiljem sai mu hea sõbranna), arvas algul, et ma olengi poiss, sest mul olid suht lühikesed juuksed ja ma turnisin puude otsas ja hängisin ainult venna ja ta sõpradega. Mäletan ühte lugu, kus 1 poiss sõidutas mind pakiraamil ning ta kihutas täiega metsa vahel. Ühel hetkel kukkusin ma sealt maha pehmesse samblasse ja tüüp ei märganudki seda. Ta sõitis mingi täiega pikalt edasi ja mingi umbes poole tunni pärast nägi alles, et ma olen kadunud:P ma olin siis täiega titt - mingi 4-6 aastane vist. Igatahes see oli naljakas kogemus. Mäletan veel seda, kuidas väiksena lakaluugist (teiselt korruselt) alla lehmade künasse kukkusin. Haiget ma ei saanud aga ehmatasin hullult ära. Lehmad arvasid, et ma olen nende söök ja tahtsid mind näksima hakata. Vot siuksed lampi lood tulid lapsepõlvest meelde:)
Kui sain 11 aastaseks, siis hakkasime vennaga pühapäevakoolis käima. 12 aastaselt küsis 1 naine mu käest ühes laagris, et kas ma tahaksin oma elu edaspidi koos Jumalaga elada ning me otsustasime venna ja mu sõbrannaga, et soovime seda. Usun, et sellest hetkest hakkas Jumal täiega mu elu juhtima. Elu ei olnud aga kerge, kuna mu isa oli juba umbes 10 aastat alkohoolik olnud. Nagu tihtipeale Eesti peredes ikka. Ema pidi täiega rügama ja raha teenima, sest isa kaotas koguaeg joomise pärast töökohti. See oli väga raske aeg! Mõne aja pärast aga tulid mu vanemad mingit pühapäevakooli etendust vaatama ja ka nendelt küsiti seal sama küsimus, et kas nad sooviks Jumalaga koos elada. Nad nõustusid ning nende eest palvetati. Jumal täiega hakkas asju tegema meie peres. Ta aitas mu isal alkoholist vabaks saada. See ei juhtunud küll paugu pealt kohe, aga mõne aja möödudes oli ta sellest orjusest vaba. Ning Jumal päästis ka mu vanemate abielu, sest mu ema oli juba suht lootust kaotamas ning mõtles isegi lahutuse peale. Jumal tõi meie perre uue lootuse! Mu ema ja isa on siiamaani koos ja mu isal ei ole enam alkoholiga probleeme. Ta ei ole enam ori, ta on vaba!
Mingi aja oma elus (u. 13-15 aastasena) ma ei elanud kristlasena. Ma küll käisin ema ja isaga kirikus, aga ma südames tegelikult häbenesin seda, et olen usklik. Mäletan aega, kus ma peitsin alati kõik asitõendid ära, mis viitaks sellele, et olen kristlane, enne kui mu sõbrannad mulle külla tulid. See oli ikka eriti tobe:P Kuid kusagil 16 aastasena sain ma aru, et elan silmakirjalikku elu. Väliselt justkui oleksin kristlane aga ma ei elanud seda välja! Otsustasin uue pühendumuse oma elus teha. Otsustasin elada täiega koos Jumalaga ja mitte seda enam häbeneda. Nägin pärast seda suuri muudatusi oma elus. Jumal tõi niipalju rõõmu mu ellu ja uusi ägedaid sõpru ja vägevaid võimalusi uusi asju õppida jne. Elu muutus üli seiklusterohkeks!
Mis eriti julgustas ja rõõmsaks tegi oli see, et Jumal rääkis mulle ägedaid asju mu tuleviku kohta. Olin vist 16 aastane, kui 1 mees minu eest palvetas ja Jumal rääkis tema kaudu mulle järgmisi asju. Jumal ütles, et kui ma otsin täiega Teda ja järgin Teda, siis ta kingib mulle poisi, kes on kristlane ja kellega hakkame käima:) See tegi mind mega õnnelikuks, sest milline tüdruk ei tahaks sellist asja kuulda, et ta saab omale peiksi:) Mõne aja pärast minu eest palvetati jälle ja Jumal ütles mulle, et tal on minu jaoks juba see poiss välja valitud ja et ma tunnen selle poisi ära ning et meil saab olema õnnelik abielu. See tegi veel eriti rõõmsaks, sest Jumal rääkis päris detailselt sellest. Mõne aja pärast nägi 1 naine minu kohta nägemuse, et ma kükitan maas ja toidan teismelisi tuvisid. Mõne aja pärast tuleb ja kükitab minu kõrvale mees, kes hakkab seda sama tegema. See nägemus tähendas seda, et ma hakkan teismelistega tegelema (noortetööd tegema) ja et minu mees hakkab seda minuga koos tegema. Kõik need asjad läksid täppi. Mõne aja pärast kohtusingi Joeliga ühel võrguvõistlusel. Algul saime üli headeks sõpradeks ja siis mõne aja pärast saingi juba aru, et he is the right one:) Ning varsti hakkasimegi Kohilas koos noortetööd tegema. Jumalaga on ikka hea elada. Ta ei hoia meid teadmatuses aga loomulikult ta ei ütle meile ka igat meie päeva ette, et mis täpselt juhtuma hakkab. See oleks veits cräpp, kui teaksime kõike ette.
Anyway abiellusime siis, kui mina olin just 20 saanud. Oleme nüüd üle 7 aasta abielus olnud ja ikka veel õnnelikud:) Emily saabus ka meie ellu 1 aasta ja 3 kuud tagasi. Ta on täielik kingitus. Ta teeb meid ja nii paljusid teisi meie ümber õnnelikuks. Sellest kõigest oleks veel nii palju kirjutada aga teinekord siis.
Oma elus pole ma kordagi kahetsenud seda, et olen kristlane. Miks ma siis olen kristlane? Sest ma tean ja olen kogenud, et Jumal on olemas. Olen teda tundnud. Me küll ei näe teda otseselt aga ta on nagu tuul. Sa ei näe tuult aga sa tunned seda. Olen näinud Teda oma elus nii palju asju tegemas. Need kõik ei saa olla juhused. Lisaks sellele tean, kuhu ma peale surma lähen ja see võtab ära hirmu surma ees (enamus inimesi kardavad surma aga kristlasena sa ei pea sellist asja kartma). Ning koguaeg on lootus. Ükskõik kui hull olukord elus ka poleks, ükskõik kui raske või väljapääsmatu olukord, Jumalaga on alati lootus. Lisaks olen näinud Jumalat tegutsemas nii paljude teiste kristlaste eludes. Need lood, mis nad räägivad, need kasvatavad meie usku veelgi. Teinekord postitan teiste kristlaste lugusid, see võtaks siin liiga palju aega, et sellest kirjutada. Olen näinud imesid, tervenemisi jne jne jne. Miks ma siis ei peaks Jumalat uskuma!?
Okeiii, esimese postituse kohta vast aitab ka. Kell palju ja vaja tuttu minna.
Väike soovitus. Ärme laseme eelarvamustel ja kusagilt kuuldud juttudel meie endi otsuseid mõjutada. Otsustame ikka ISE ja mõtleme ISE enda jaoks asjad läbi. Ärme lase teistel endale midagi pähe määrida. Usuga on sama lugu. Mina olen selle asja ISE enda jaoks läbi mõelnud. Keegi teine ei saa sulle öelda, mida sa uskuda võid!
Peace:)
Veronika